Virukeskus
Toidutänav
Euroopa Liidu uued regulatsioonid tekstiili valdkonnas kujundavad ümber senist moetööstust ja kuulutavad sõja kiirmoele. Ekspertide sõnul pole Eesti veel jätkusuutlikuks moepöördeks valmis ning uued regulatsioonid mõjutavad ka siinsete tarbijate ostlemisharjumusi, tõdeti Viru Keskuse ja Estonian Fashion Festivali (EFF) korraldatud Targa tarbimise päeval.
26. septembril kogunesid Viru Keskuses Eesti edumeelsed disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Järgmisel aastal hakkavad Euroopa Liidus kehtima uued regulatsioonid, mille eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning lõpetada moemaailmas ületootmist ja ületarbimist. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid juba 2025. aasta alguses, muutes kohustuslikuks tekstiilide liigiti sorteerimise.
Paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega Kerli Kant-Hvass(tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus(TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).
“Moetööstuse jalajälg on väga suur ning esimesed seadusandlikud muudatused hakkavad Eestis kehtima ilma, et süsteemi asjaosalised selleks valmis oleks. Seetõttu otsustasimegi Targa tarbimise päeval keerulisele teemale koos peale vaadata. Tarbijate käes on oma igapäevaste otsusega suur võim, jagasime neile ka praktilisi näpunäiteid alates tekstiilide sorteerimisest kui ka oma armsate rõivaste eluea pikendamise kohta. Viimane on eriti oluline, sest sündmusest osa võtnud eksperdid olid kõik sisuliselt ühel meelel – ainuke õige viis on tarbida vähem, kuid kvaliteetsemalt, ostes tooteid, mis kestavad ning neid hooldada. Investeeri oma tootesse ja kanna seda, võiks olla kokkuvõte,” märkis Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Olemasolevate riiete hooldamine pakuks Targa tarbimise päeval osalenud ekspertide sõnul osalist lahendust ka kahele moetööstuse põhilisele probleemile – ületootmisele ja ületarbimisele. Nende muredega käib paraku käsikäes kiire ja ultrakiire moe laialdane levik, mis on muutnud riided kättesaadavamaks, vähendades nii nende kvaliteeti kui ka kasutamise aega. Uued regulatsioonid sõnastavad seetõttu, et riideid tuleb edaspidi disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Samuti peab iga EL-i riik korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ning igal EL-is müüdaval riideesemel peab peagi olema digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega.
TalTech’i materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Tiia Plamuse sõnul on EL-i suund õige, ent regulatsioonidega kohandumine saab olema suur väljakutse. “Saabuvad muutused tekstiili ringmajanduse valdkonnas on kauaoodatud ja oma eesmärgilt õiged, kuid paljud EL-i riigid ei ole nendeks muutusteks hästi ette valmistunud. Eestis oleks võimalik kasutusele võtta maailmas juba teada-tuntud sorteerimise ja ümbertöötlemise tehnoloogiaid, kuid innovatiivsemad lahendused on kallid ning nõuavad riigilt ja ettevõtetelt kõrget investeerimisvalmidust,” sõnas Plamus.
Eksperdid mainisid ka, et iga tarbija saab anda tekstiilijäätmete kogumisse omapoolse panuse, sorteerides korduskasutatavad tekstiilid mittesobivatest eraldi ning andes kasutuskõlblikud rõivad ja esemed läbi vastavate kogumispunktide või organisatsioonide ringlusesse. Samuti tõdesid nad, et suhtumine korduskasutusse on viimaste aastate jooksul märgatavalt muutunud ning kaltsukad ja järelpoe platvormid on aina enam hinnas. Targa tarbimise päeval kuulutati avatuks ka Uuskasutuskeskuse kogumiskapp Viru Keskuses, kuhu edaspidi saab korduskasutusse tuua oma puhtad ja terved riided. Lisaks Uuskasutuse kogumiskapile on võimalik oma vanu rõivad ära anda ka ZARA, Massimo Dutti, Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas ja ARKET kauplustes.
Taaskasutuse ja armastatud rõivaste eluea pikendamise osas näitasid eeskuju ka Targa tarbimise päeval toimunud kaks põnevat töötuba. EFF-i jätkusuutlikuima disaineri tiitlit hoidev moekunstnik Cärol Ott lõi Aljona Eesmale, Kitty Floreintine’ile ja Marta Lotta Kukele täiesti uued riided, taasväärtustades vanu rõivaid uueksdisianimise võtete abil. Disainer Marta Konovalova tutvustas huvilistele aga nähtava parandamise töövõteid. Lisaks disaineritele tutvustasid oma teenuseid Viru Keskuses asuv rätsepasalong Tubli Rätsep, kus saab rõivaid parajaks õmmelda või neid parandada ning jalatsite impregneerimise teenus, mida pakuvad nii Sportland`i kui ka Salamander` kauplused.
Moehuvilistele esitlesid oma kestlikkuse printsiipe järgivaid kollektsioone Cärol Ott kollektsiooniga carlxott, New Life Studio ja juba mitmeid aastaid oma villaste Eestis disainitud ja toodetud kudumitega klientide südameid võitnud Woolish. Viimase brändi väljapaneku võib leida ka Kaubamaja Naistemaailmast.
Lisaks said moehuvilised vaadata moefilmi “Stracci” dokumentaalfilmi, mis toob esile Prato tekstiilitööstuse unikaalse taaskasutuse mudeli, kus vanad villased rõivad saavad uue elu kvaliteetsetes kangastes. Režissöör Tommaso Santi viib meid ringmajanduse südamesse, kus sajad ettevõtted on aastakümneid loonud rikkust sellest, mida teised on ära visanud. Film on jutustus, mis näitab moetööstuse tumedamat poolt – moetarbimise tekitatud tohutuid jäätmeprobleeme Aafrikas. Ghanas, Accras asuv Aafrika suurim prügila ilmestab, kuidas arengumaad on muutunud lääne maailmast pärit tekstiilijäätmete sihtkohtadeks. Kuid film pakub ka lahenduse ja valgustab Prato piirkonna teedrajavat rolli globaalses taaskasutuses. “Stracci” esitab väljakutse ja võimaluse: jätkusuutlikkus on võimalik ainult ühist pingutust nõudva tegutsemise kaudu. See on pilguheit tulevikku, kus rõivaste taaskasutus võiks olla vastus moetööstuse suurimatele probleemidele.
Fotod Reiko Kolatks
