Kõik uudised

Viru Keskus liitus Sihtasutus Rohetiigri koostööleppega

22.06.2023

Viru Keskus liitus Sihtasutus  Rohetiigri koostööleppega ja keskuse meeskond pea terves koosseisus läbis Rohetiigri akadeemia koolitusprogrammi. Viru Keskus, olles ka läbinud Rohetiigri Akadeemia, liitus Rohetiigri koostööleppega, võimestamaks omapoolselt jätkusuutlikkuse temaatikat. Rohetiiger on kestlike ettevõtete esindusorganisatsioon, kes pakub ettevõtetele koostööplatvormi ning jagab teadmisi ja tööriistu muutuste elluviimiseks ning jätkusuutlikkuse rakendamiseks.

Gertti Kogermann, Viru Keskuse juht sõnab: “Tänane reaalsus on see, et ükski ettevõte ei saa pidada ennast edukaks ilma oma rohelise ambitsioonita, sest meie ees seisavad suured väljakutsed ühiskonnana, kaupmeestena kui ka tarbijatena. Viru Keskus, kes on aastaid investeerinud oma hoone jätkusuutlikuks opereerimiseks, soovib kestlikuse valdkonnas laiemalt olla valdkonna liider. Ning seetõttu liitusime oma meeskonnaga Rohetiigri Akadeemiaga, et koos teiste edukate ettevõtetega meie jätkusuutlikuse visioonid konkreetsemateks tegevusplaanideks sõnastada.  Läbi arendava õppeprotsessi oleme loomas endale põhjalikku visiooni kliimaeesmärkide täitmise, linna looduse hoidmise ning tarbimise jälajälje vähendamise suunas ning usun, et siit edasi on meil vaid võita, sest säästlikkus ja jätkusuutlikkus on ka äri toetavad strateegiad.

Suuremad rohetulemused asuvad tarbijakäitumise muutuses ja isiklikud kogemused tõukavad inimesi muutustele, nii ka Viru Keskuses. Meie meeskonna eestvedajaks jätkusuutlikuse temaatikas on pikalt olnud meie haldusdirektor Margus Kolumbus.

Viru Keskuse haldusdirektor Margus Kolumbus on kirglik harrastuskalamees. Aastate jooksul on ta pidanud tunnistama looduses mõtlemapanevaid muutusi. Margus koos Viru Keskuse tuumikuga liitus Rohetiigri Akadeemiaga, et saada jätkusuutliku mõtteviisi eestvedajaks kaubanduses.

“Kui veel 2000ndate alguses pidi Põhjamaades merejää sulamist ootama aprillikuuni, siis nüüd saab jäävabalt kalastada pea aastaringi”, räägib Kolumbus. Püüdjale võib see näida suurepärane, kuid veekeskkonna ja kalade jaoks on olukord katastroofiline. Kohalike kalade liigirikkus kannatab kliimamuutuse, invasiivsete võõrliikide ning halbade elu- ja paljunemistingimuste käes. “See on minu vahetu kokkupuude kliimamuutusega. On ilmselge, et selliseid protsesse ei saa ega tohi eirata. Tuleb otsida võimalusi, kuidas neid pidurdada ja olukorda parandada,” ütleb Viru Keskuse haldusdirektor Margus Kolumbus. Rohetiigri Akadeemiasse jõudis Viru Keskuse meeskond kindla eesmärgiga senist jätkusuutlikkuse ambitsiooni veelgi kasvatada.

Põhjalik eeltöö

Viru Keskus liitus sihtasutus Rohetiigri koostööleppega ja Rohetiigri akadeemiaga, sest oleme Viru Keskuse uues strateegias fikseerinud jätkusuutlikkuse kui ühe meie baasväärtustest. Näeme, et uue põlvkonna tarbija eeldab nii ettevõtetelt ning brändidelt hoolimist meie loodusliku ning sotsiaalse elukeskkonna säilimise eest. Olukorra teeb mitmekihilisemaks „rohepesu“ kasutamine, mis on eriti levinud moebrändide sektoris. Aga kuna kompleksed väljakutsed meile meeldivad, siis tundus Rohetiigri akadeemia just hea vorm saada valdkonnast meeskonnale lisateadmisi ja hea ühine stardipunkt edasisteks tegevusteks.

Rohetiigri akadeemiaga liitus lõviosa Viru Keskuse  väikesest tiimist – keskuse tegevjuht Gertti Kogermann, keskuse haldusdirektor Margus Kolumbus, keskuse turunduse-ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru, keskuse büroojuht Epp Näpp ning üürisuhete juht Rene Tamberg.

Akadeemias ei alustatud nullist, sest Viru Keskus on juba aastaid investeerinud hoone keskkonna jalajälje vähendamisse ja energiatarbimise efektiivsemaks muutmisse. Seniseid püüdlusi ilmestab keskusele 2022. aastal juba kolmandat korda omistatud jätkusuutliku hoone opereerimise ja haldamise kõrgeim tase LEED O&M Platinum. Sellist tunnustust pole ühelgi teisel Eesti hoonel ega ühelgi teisel Baltimaade ostukeskusel. “Muude tegevuste seal võtsime kasutusele tehisintellektile toetuva sisekliima juhtimissüsteemi R8, mis hoiab kokku üle 20% energiatarbimisest. Asendasime kogu maja valgustuse LED-lampidega, mis andis ligi 40% kokkuhoidu. Optimeerisime kogu keskuse ressursitarbimist,” kirjeldab Viru Keskuse tegevjuht Gertti Kogermann ostukeskuse jalajälje mõistmiseks ja vähendamiseks juba astutud praktilisi samme.

Energia kokkuhoiust ei piisa – tuleb tõsta teadlikkust

Roheakadeemiasse mindi eesmärgiga töötada välja Viru Keskuse edasine ESG raamistik ehk vastutustundliku ja jätkusuutliku tegutsemise põhimõtted. Kohe alguses sai selgeks, et ainult keskuse maja tõhusamast energiakasutusest ei piisa, et vaja on vaadata kaubanduskeskuse mõjusid laiemalt, suunates pilgu ka kõige keerukama – skoop kolme suunas, kus on meie põhimõju – meie klient oma tarbimisotsustega.

“Eesti külastatuima ostukeskusena peame enda käes olevate hoobade abil võimalusel ka tarbija teadlikkust ja käitumisotsuseid nügima,” märgib Margus Kolumbus. Näiteks soodustama ringmajandust, kus tekstilijäätmete valdkonnas on peagi muutumas seadusandlus, aga tõsta ka keskuse partnerite ja üürnike teadlikkust. Samuti on vägagi oluliseks teemaks mikromobiilsuse võimestamine, eriti võttes arvesse Tallinna üldiseid arengusuundi. Siin oleme astunud ka praktilisi samme, suurendame Viru Keskuse ümber rataste parkimiskohtade arvu, mis kohe kasvab 115 kohani.

Eesmärgid olgu realistlikud

Kõige olulisem iva, mis koostöös Rohetiigriga välja koorus, oli selge eristus selle vahel, mida on Viru Keskuse võimuses muuta ja mida kaubandusmeka muuta ei suuda. “Meie liikumine Rohetiigri erinevates õpitubades oli päris väljakutsuv, kuna olime endale püstitanud  äärmisel ambitsioonika ülesande. Aga kuna Rohetiigri eestvedajad toetasid meid nii sõnade kui teadmistega ja et jätkusuutlikkuse valdkond ongi kariderohke, siis tundsime, et suutsime siiski peale ekslemist leida oma tee. Kui saime paika jõukohased ja maised eesmärgid, muutus kohe selgemaks edasine plaan ja kindlamaks motivatsioon see ellu viia,” räägib Kogermann. “Soovime saada teadliku tarbimise suunanäitajaks, kes suudaks tõsta nii kliendi teadlikkust kui ka mõjutada tema käitumist. Jätkusuutlikkus on nii klientidele kui ka rahvusvahelistele brändidele üha tähtsam ja neid põhimõtteid järgimata pole võimalik tagada ka klientide pealekasvu just nooremate inimeste seas,” ütleb Kogermann ja soovitab teistelgi kaubanduskeskustel oma keskkonnajälg läbi mõelda.

Lootust on

Muide – tulles Margus Kolumbuse kalapüügi loo juurde tagasi – üks positiivne trend on talle siiski silma jäänud. Nimelt on prügi Eesti siseveekogude ääres jäänud aasta-aastalt märkimisväärselt vähemaks. “Kalal käies olen alati korjanud veekogude äärest kaasa kogu prügi, mille leian. Tipp oli 2010. aasta maikuu, mil tassisin prügilasse kokku 5 800 liitrit prahti. Aga näiteks eile kalal käies võtsin järve äärest kaasa ainult ühe töökinda,” lõpetab Kolumbus optimistlikul noodil.

Viru Keskuse kogemuslugu on avaldatud ka Äripäevas.

Kõik uudised