Kas tead, milline helide kooskõla peitub koondnimetuse “Jazzkovsky” taga või millega Arvo Pärdi looming on olnud inspireeriv für Nublu’le? Eesti muusikamaastiku ema ja muusa Anne Erm räägib ning soovitab:

Kui Augustikuu tippsündmuseks Eesti muusikaelus olid Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühendatud kontserdid, siis septembri kontserdielus annavad tooni Pärdi päevad, mis said alguse 2010. aastal Pärdi pidunädalatest. Oleme uhked, et meiega on ka täna maailma kontsertlavadel enimmängitud helilooja Arvo Pärt, kelle muusika valgus ja vaikus toidab kuulajate hingi. Helilooja on öelnud, et tuleb osata tunnetada iga heli tekitatud vibratsioone, tema kestvust ja üleminekut järgmisele helile ja pausides – tuleb osata kuulata vaikust. Seda eriliselt läbitunnetatud muusikat ja emotsiooni tuleb kuulaja ikka ja jälle otsima kontserdisaalidesse ja kirikutesse.

Dirigent Tõnu Kaljuste on oma südameasjaks võtnud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika vahendamise ja kuulajateni toomise eeskätt Nargenfestivali raames. Arvo Pärdi 85. sünnipäeva tähistatakse 2.-11. septembrini kontsertidega üle Eesti. Pärdi loomingu toovad kuulajateni Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Collegium Musicale, Tallinna Kammerorkester, ERSO ja arvukad solistid. Kindlasti on kuulajail kujunenud oma lemmik-helindid Pärdi loomingus. Teosed, mis tulevad pea igal festivalil esitusele, on 70-aastatel loodud “Cantus” Benjamin Britteni mälestuseks, “Tabula rasa”, “Für Alina”, aga publik on soojalt vastu võtnud ka hilisemad teosed nagu “Kanon Pokajanen”, “Adam’s Lament” jt. Pärdi päevade kontsertidel kõlavad ka Cyrillus Kreegi, Helena Tulve, Tõnu Kõrvitsa jt. eesti heliloojate teosed. Iga kuulaja leiab kindlasti Pärdi päevade kavast oma lemmikteosed ja kui veab, siis võib kohata ka heliloojat ennast.

Eesti Kontserdi kavast äratab tähelepanu kontserdisari „Jazzical“, mille esimene kontsert „Jazzkovsky“ laseb aimata, et tegemist on Pjotr Tšaikovski muusikaga. Ja nii see ongi. Sarja kontserdid otsivad tasakaalu ja kokkupuutepunkte jazzi ja klassika vahel. Seni on kõige usinamad jazzilike klassikatöötluste esitajad olnud Kruglov-Sooäär kvartett ja Andres Mustonen kvartett. Just Kruglov-Sooäär võtsid oma spektrisse Tšaikovski suurteoste teemad, nüüd pistab Joel Remmel kvartett rinda helilooja klaveripalade tsükliga „Lastealbum“, kus on hulk imearmsaid palakesi nagu “Nuku haigus”, “Magus unelm”, “Itaalia lauluke” jne, mis inspireerivad jazzmuusikuid ja mis on ka lahedasti kuulatavad. Trio peamees Joel Remmel võitis kevadel Jazziauhindade jagamisel Aasta Jazzmuusiku tiitli ja auhinna, mida toetas Viru Keskus. Seega vägagi aktuaalne on teda kuulata koos fantastiliste noorte muusikutega Heikko Remmeliga kontrabassil ja Ramuel Tafenauga trummidel. Kontsert toimub Tallinnas 17. septembril Kumu auditooriumis.

28. septembril on kõik Olav Ehala muusika austajad oodatud Alexela Kontserdimajja, kus galakontserdiga tähistatakse helilooja ja pianisti 70. sünnipäeva. Ehala rikkalik ja mitmekülgne looming on sügavalt isikupärane, ajastule omase helikeele, sügava sisu, haaravate meloodiatega, olgu siis tegu filmi-, teatri- või jazzmuusikaga. Kes ei teaks laule nagu “Vaid see on armastus”, “Siin on oja”, “Vanamehe laul”, “Päikeseratas”, “Kodulaul” ja paljusid teisi. Et gala saaks vägev ja värvirikas on seljad kokku pannud kolm loomingulist liitu – Heliloojate Liit, Eesti Teatriliit ja Eesti Kinoliit. Esinevad laulvad näitlejad, Collegium Musicale, Ellerhein ja paljud teised.

Oktoobri algus on väga oodatud jazzisõprade seas, sest 9.- 15. oktoobrini toimub uuenenud kavaga 31. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar. Viimati oli see aastal 1994 kui Jazzkaar toimus sügisel. Nüüd on festivali toimumine sügisel ikka COVID-19 levikust tingitud. Eesti artistid on suve jooksul kõvasti oma kontserdikavu lihvinud ja nii võib arvata, et just Jazzkaarel kõlavad jazzihelid eriti haaravalt ja emotsionaalselt. Eriti maagilise heli- ja visuaalse atmosfääriga on spetsiaalselt Jazzkaareks valminud kontsertetendus “Antarktika 200”.

Publikut rõõmustab kindlasti Norra ühe armastatuma popjazz lauljatari Silje Nergaardi kontsert Vabal laval 11. oktoobril. Silje on rahvusvahelist tuntud artist ja väga oodatud kõikjal Euroopas, nüüd viimaks on ka Eesti publikul võimalus tema mõjusast heliloomingust ja vokaalkunstist osa saada. Tänavu tähistab lauljatar oma professionaalse lauljatee 30ndat tegevusaastat. See oli aastal 1990, mil ta äratas tähelepanu debüütalbumiga „Tell Me Where You’re Going“, mille nimiloos musitseerib ta koos legendaarse jazzkitarristi Pat Metheny’ga. Tõelise läbilöögi saavutas laulja-helilooja albumiga „At First Light“ (EmArcy 2001) mis on siiani enimmüüdud Norra jazziplaat. Eestisse toob Silje Nergaard kaasa oma uue topeltalbumi muusika. Esimesel heliplaadil “Japanese Blue” kõlavad Silje suurimad hitid nagu “Be Still My Heart”, “The Waltz”, “Japanese Blue” jt, teisel plaadil “Hamar Railway Station” on kaheksa värsket lugu, mis meenutavad lauljatari lapsepõlveunistusi. See on muusika, mis inspireerib ja paitab hinge. Lehtede langemise aeg ja hämarad sügisõhtud on just õige aeg, muusikast rõõmu tunda.

Anne Erm koos Viru Keskusega kutsub Sind kuulama 21. aprillil Alexela Kontserdimajja Jazzkaare peaesinejat Ameerika jazzipärli Dee Dee Bridgewater´it, kelle karjäär ulatub juba läbi viie aastakümne ning kelle julged rännakud jazziklassikast rütmika popi ja šansoonideni on alati tulvil armastust ja kirge. Oma põnevate läbiva temaatikaga albumite eest on lauljatar pälvinud kaks Grammyt ning kaheksa nominatsiooni. Bridgewater musitseerib koos Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel esitades maailma jazziklassika unustamatuid teoseid.

Naudi kultuuri korraldajate turvalisuse soovitustest kinni pidades.

Anne Erm – helilooja, muusikateadlane, Jazzkaare asutaja

Fotod: Stina Kase
Stiil: Liis Plato
Rõivad: Viru Keskus