Ants Vasar: “Tallinn planeerib südalinna ülejala”

Viru Keskuse juht Ants Vasar (71) läheb pensionile. Ta muretseb Tallinna kesklinna arengu pärast.

Mis sulle keskust juhtides rõõmu tegi?

Palju asju. Alates sellest, et väga harva on inimesel võimalus ettevõtet nullist üles ehitada. Tulin siia tööle 2003. aastal, avasime aprillis 2004.

Selleks ei olnud vaja jõupingutusi teha.

Avamispäeva eel käis kõva vaidlus, kas avada kindlal kellaajal, trummipõrina ja puhkpilliorkestriga. Mul oli eelmisest elust (Ants Vasar töötas nõukogude ajal Tallinna kaubandusvalituses ja hiljem Tallinna Kaubamajas – EE) ebameeldivaid poeavamise kogemusi piisavalt. Jäin raudselt kindlaks: teatame, et Viru keskus on avatud üheksast üheksani, aga tegelikult teeme uksed kell kaheksa lahti ja vaatame, mis juhtub.

Juhtus see, et peaaegu 40 000 inimest käis siit esimesel päeval läbi.

Kui esimesed inimesed tulid, siis nad küsisid: „Kas tohib?“ Ma olin ise Tammsaare pargi poolse ukse peal, ütlesin „Palun!“ ja kutsusin kõiki sisse.

Praegu käibki teil 40 000 inimest päevas.

Tollal oli see uskumatu. Keskuse maksimumiks oli planeeritud 30 000 külastajat päevas.

2014. aastal avasime uuendatud keskuse. Nii meie kui ka külastajate arvates läks see ilusamaks, avaramaks ja valgemaks. Varem oli ta Hispaania sisekujundajate tehtud, lõunamaine ja meile natuke võõras.

Meie üürnike kooslus on teiste keskustega võrreldes erinev. Colliers Eesti andmeil on meil kattuvaid kauplusi 24–26 protsenti, teistel keskustel omavahel 45–50 protsenti.

Me orienteerusime moele. Meil on moekauplusi üle 50 protsendi, teistes keskustes 35 protsendi ümber.

Vabandust, kui solvan, kuid Viru Keskuse arendajatel vedas, sest nad said ehitada ilmetu kopsiku keset linna.

Ei, see pole solvamine. Ma lihtsalt ei pea end välisarhitektuuri osas asjatundjaks. Aga keskuse siselahendused mulle meeldivad.

Mitmenda koha võiks keskus saada Tallinna kõige ilusama hoone valimisel?

(Muigab.) Ilu on vaataja silmades.

Uued keskused on ilusamad ja avaramad.

Siin tuleb meeles pidada seda „pisiasja“, et enamik neist, kellega meid võrreldakse, on Viru keskusest vähemalt kaks korda suuremad. Aga samal ajal külastatakse neid kaks korda vähem ja käibe osas oleme me täiesti konkurentsivõimelised. Rääkimata tootlusest (käive ruutmeetri kohta – EE) – peaaegu kaks korda teeme teistele ära.

Mitu kaubanduskeskust veel Tallinna mahub?

Seda on ilmvõimatu öelda.

Kuni kinnisvaraarendajad näevad potentsiaali pindade väljaüürimiseks, niikaua neid juurde tehakse.

Ja kui üürnikud näevad, et nad võiksid sellises asukohas ja sellise kontseptsiooniga edukalt äri ajada, lähevad nad sinna keskusesse.

Mida rohkem keskusi, seda suurem konkurents ja seda parem peaks tarbijal olema. Tema ju valib jalgadega ja hääletab rahakotiga.

Ühe väga suure keskuse arendaja rääkis mulle, kuidas endine linnapea andis märku, et kasulik oleks maksta. Arendaja keeldus ja keskus pole senini valminud.

Meile ei ole selliseid vihjeid tehtud. Aga Tallinnas on küllalt keskusi, mis ongi tegemata jäänud.

Milline keskus Tallinnas esimesena välja kukub?

Seda ma ei oska öelda, sest ma ei hoia väiksematel keskustel väga silma peal.

Aga näiteks ootan juba ammu, et üks Rakvere keskustest peaks kinni minema. Kuid ka seal ei ole midagi juhtunud!

Kui palju käib Viru Keskuses välismaalasi?

Jämedalt võttes 20 protsenti külastajatest.

Kas nad ostavad teilt?

Ostavad kindlasti. Aga meie kontseptsioon on mõeldud kohalike elanike teenindamisele. Lähtusime Tallinna ja Harjumaa inimeste ostuharjumustest ja soovidest.

Meie otsuse õigsust tõestas see aeg, mis järgnes Aljoša äraviimisele. Meilt kadusid tookord turistid, vaid mõni protsent jäi. Samal ajal kahanes külastatavus vaid natukene ja käive oli tavaline.

Soomlased ikka käisid siin.

Ei käinud. Kevadel 2007 oli jama ja kuni jõuludeni neid ei tulnud. Suvel oli neid vaid 2–3 protsenti ja siis on turismi kõrghooaeg! Vene turiste polnud üldse.

Sadamasse kerkib Porto Franco. Ta võtab teilt turiste ära.

Võib-olla on Porto Franco valmimiseks olukord veelgi rohkem muutunud. Soome ostuturistide arv väheneb.

Kaubamaja kolib pärast oma hoone ümberehitamist Viru Keskusest välja. Kas see on õige samm?

Mõlema poole pealt vaadates on see positiivne. Meil tekivad täiendavad võimalused.

Teisalt annab uuem moodsam kaubamaja kogu kesklinna kaubandusele olulise võimenduse ja põhjenduse siia tulla.

Kas ilma toidupoeta võib keskus ellu jääda?

Toidupood on 99,99 protsenti vajalik.

Kas Viru Keskusse tuleb tulevikus uus toidupood Kaubamaja oma asemele?

Kindlasti. Milline kontseptsiooni mõttes, on täna mõtlemise koht. Palju sõltub sellest, millise toidupoe kaubamaja endale teeb. Meil pole mõtet samasuguses nišis samasugusele kliendile samasuguseid tooteid pakkuda. Peame leidma õige koosluse, et üks täiendaks teist.

Räägitakse ka Rävala Galeriist. Seal on sama asi. Pole vaja karta siia tulevaid lisakaubanduspindasid! Need on teretulnud, sest tekitavad täiendavat sünergiat.

Te konkurentsi ei karda?

Milleks? Näiteks meile on suurepärane, et meie kõrval Postimajas asub H&M.

Kas galerii üle Estonia puiestee jääb alles?

Aeg-ajalt avaldatakse häälekalt arvamust, et galerii tuleks maha tõmmata. Kui seda tehakse artiklites või nende kommentaarides, on see mõistetav, sest igaühel on õigus oma arvamusele.

Kuidas aga mõista, kui sama teevad linnaametnikud? Või kui abilinnapea kinnitab „Aktuaalses kaameras“, kuidas eraomandis olev ehitise osa lammutatakse, kusjuures omanikuga pole suheldud ega võimalusi arutatud?

Rahaliselt võttes: seal on 1000 ruutmeetrit hea tootlusega kaubanduspinda. Uue kaubamaja projekt näeb galerii jäämise võimalust ette.

Galerii ei ole kõige õnnestunum, maailmas on paremaid ja atraktiivsemaid.

Teine variant oleks teha maapealne ühendus. Aga see peab olema mugav ja sujuv. Mitte nagu praegu, kus inimesed peavad tropis valgusfoori taga ootama.

Mis tulevikus saab?

Peatänava tegemine oli väga teretulnud omal ajal. Ootasime sinisilmselt lahendust. Aga edasi on järgnenud peavalu.

Vasar võtab välja mitu paberit. Need räägivad, et praegu on muutumas terve linnasüda. Sellist võimalust ei pruugi uuesti tekkida lähema 50 aasta jooksul. Seega tasub kõik hoolikalt läbi mõelda. Aga näiteks Tammsaare pargi rekonstrueerimisel jäeti lahendamata pargi, Viru keskuse ja hotelli ning peatänava vahele jääv kolmnurkne ala. Viru Keskus peaks saama rohkem sissepääse. Näiteks praegused ehituskonstruktsioonid ei lase neid rajada Tammsaare pargi ja Estonia puiestee poolsele küljele. Tammsaare pargi poolsele küljele saaks luua istumise ja olemise ala, mis läheb sujuvalt üle pargiks. Estonia puiestee külg on päikesepoolne ja seal saaks arendada toitlustust ja teenindust. Samuti vajavad lahendamist juurdepääsud. Omal ajal rajati Viru hotell nii, et kohalikel elanikel poleks head ligipääsu.

Peatänava võidutöö eiras lähteülesannet, hõlmates osaliselt eravaldust ehk meie kinnistut.

Aga see pole peamine. Peamine on, et juba 2016. aastal ehk kohe pärast võidutöö selgumist oli selge, et projekti teostamine vajab Viru hotelli esise ala arhitektuurset lahendust.

Lootsime lahenduse leida arhitektuurikonkursi korraldamisega, kuid selle mõtte avalikustamisest algas tõeline Kolgata tee. Ükskõik millise asutuse või ametniku poole pöördusime, kuskil ei kohanud me tahet koostööks ja probleemide lahendamiseks. Tundus, et lausa auasi on kõikvõimalike takistusi välja nuputada ja aina uusi põhjuseid leida, miks midagi teha ei saa või ei tohi.

Nii olemegi samas kohas kus kaks aastat tagasi ehk pole praktiliselt sammugi lahenduse poole liikunud.

Millist hoonet tahtsite ehitada Narva maantee äärde Viru hotelli ette?

Tahtsime saada konkursilt sellise lahenduse, mis sobiks linna ja arvestaks peatänava lahendusi. Tahtsime anda Viru hotellile lisaruumi.

Meie idee on lammutada madal, varem hotellile kuulunud osa ja laieneda seal maa alla – nii kaugele kui Tammsaare pargi puud lubavad.

Meie ideed pole uued. Need lahendused olid juba 2008. aastal Ülar Margi töös, mille puhul Viru Keskus oli üks tellijatest.

Üllatusi tuleb kogu aeg.

Praegu modelleeritakse peatänava liiklust. Aasta tagasi ei räägitud midagi Estonia puiestee liikluse maa alla viimisest. Täna on see päevakorras. Kevadel selgus, et tramm hakkab sõitma mööda Rävala puiesteed Tõnismäele.

Tõstsin juba 2015. aastal Linnafoorumil üles küsimuse, et neid kolme tänavat tuleks koos planeerida. Siis oli Rävala tänava läbimurre täiesti ära unustatud. Nüüd on ta uuesti päevakorral.

Aga kui tehakse üks projekt, siis teine, siis kolmas, ei saa head asja, neid kolme tänavat tuleks koos modelleerida.

Kas poliitikud on saamatud või tahavad raha?

Põhjused on mujal. Erinevalt eraäridest on otsustusprotsess väga pika aja peale venitatud. Kui meie oleme otsustanud midagi teha, omanikud noogutavad sellele jaatavalt, rahastus on taga, siis see juhtub. Selle eest me vastutame, selle eest meile palka makstaksegi.

Teisalt – ega see vastutuse võtmine (linnas) kõige lõbusam asi ole. Seepärast ongi lugematult komisjone. Mõnes asjas ei julgeta otsuseid vastu võtta, sest aktiivselt kritiseeriv vähemus on ka üha julgemaks ja häälekamaks muutunud.

Kelle sõna maksab keskuses? Soomlasest suuromaniku Ilppo Kokkila (firma Pontos) oma? Või ka väike­omanik Toomas Annuse (firma Kapitel) oma?

Mulle tundub, et siin on maksnud minu sõna. Mul ei ole nõukoguga suusad risti läinud. Ma ei ole ka tunnetanud, et üks või teine omanik oleks paati kallutanud.

Kas teie ärimudel on selline, et Viru Keskus saabki alati null eurot kasumit?

Jah.

Omanikud saavad oma tulu kinnisvara väljaüürimise kaudu?

Jah. Pool keskusest kuulub Pontosele ja teine pool jaguneb Pontose ning Kapiteli vahel. Omal ajal tegid nad täiesti geniaalse lahenduse, andes kogu opereerimise üle firmale Viru Keskus. Üürnikud ei tea kinnisvaraomanikest midagi muud peale selle, et kirjutavad üürilepingule alla.

See toimib.

Teine samasugune keskus asub Malmös. Seal sekkusid mõlema poole omanikud keskuse töösse hulga rohkem, sest nad pidasid ise läbirääkimisi ja sõlmisid üürilepinguid. Kui üks omanik ehitas oma osa suuremaks, hakkas ta teiselt poolelt üürnikke üle sikutama. Keskuse juht ütles, et selle juhtimine oli tema jaoks mission impossible. Sellisel juhul ei saa ühtsest kontseptsioonist enam rääkida.

Kas Viru Keskusesse on planeeritud muid tegevusi lisaks kaubandusele?

Unistada muidugi võib. Soomes on kaubanduskeskustesse viidud näiteks raamatukogud. Ka kohalike omavalitsuste funktsioone.

Olen mõelnud, et miks ei võiks siin olla hambaarstide pesa. Või perearstide keskus. Siin võiks neid olla arvestatav kogus, sest inimesed käivad siin.

Mis sind keskust juhtides närvi ajas?

(Mõtleb pikalt.) Otseselt ei midagi. Ma ei ole väga närviline inimene.

Aga kindlasti on ebameeldiv, kui loodad, et mingid asjad liiguvad, aga nad ei liigu üldse või liiguvad arusaamatult aeglaselt.

Hirm oli mul ka näiteks seoses keskuse avamisega. Õnneks asjatult.

Mis seal hirmu tegi?

Bussiterminal. Need on kogu maailmas mitte just kõige ilusamad ja atraktiivsemad. Hirm oli, et selle imago kandub üle Viru Keskusele. Praegu on õnneks vastupidi.

Meelehärmi tegi, et bussiterminali uuendamine võttis aastaid. Tellisime projekti 2011. aastal. Kõigile meeldis. Tegime linnale ettepaneku, et me paneme euro, te pange sama palju! Ja 2015. aastal saigi remont tehtud. Aga ainult põranda oma. 2018. aastaks jõudsime niikaugele, et sai tehtud ka valgustus, laed ja kõik muu.

Keskusel on viisaastaku plaanid. Kui tihti peate neid ringi tegema?

Keskuse äri on pika vinnaga, uus plaan tuleb 2020. aastal. Vaatame plaanid üle vastavalt vajadusele. Tavaliselt on seda juhtunud üks-kaks korda viie aasta sees.

Kas elu oli ilusam, kui prognoosisite? Või koledam?

2008.–2009. aasta kriisi me ei suutnud ette näha. Järgmist kriisi ei suuda ka. Kuigi tundub, et see pole enam kaugel. Kas see tuleb 2019. aastal? 2020? 2021? Või äkki 2022? Igal juhul tuleb ta ootamatult.

Oled 71 aastat vana. Kas nüüd on õige aeg pensionile minna?

Otsus ei tulnud ülepeakaela. Ütlesin nõukogule eelmise aasta novembris, et mul on plaan lepingu lõppemisel keskust edasi mitte juhtida.

Praegu tuleb teha ettevalmistused järgmiseks strateegiliseks perioodiks. See oleks mu järglase jaoks ülimalt ebaaus, kui ma midagi kokku monteeriks.

Mida pensionärina tegema hakkad?

Esialgu naudin seda, et ma ei pea enam vastutama.

Lennukipiletid kuhugi kaugele oled ära ostnud?

Ei ole.

VIRU KESKUSE UUEKS JUHIKS SAAB GERTTI KOGERMANN

 Jaanuarist hakkab Viru Keskust juhtima Gertti Kogermann (43). Ta valiti uude ametisse sel suvel.

 Keskuse eluga on Kogermann kursis – ta kuulub keskuses toimetava Rahva Raamatu poeketi juhatusse ja omanike sekka.

 Enne raamatuärisse siirdumist töötas Kogermann aastaid Eesti Eks­pressi levidirektorina.