Esmaspäeval, 20. novembril kell 13 avati Viru Keskuse aatriumis hingekriipiv fotograaf Kaupo Kikkase ja kuraator Frances Stonor Saundersi fotonäitus „Mille Sina võtaksid? – põgenemise lood“, mis jutustab kaheteistkümne ukraina pagulase käekäigust kodust lahkumisel ja pärast seda.
Venemaa alustatud laiaulatuslik agressioon, mis algas 24. veebruaril 2022, on ohtu seadnud kogu Euroopa julgeoleku ja meile olulised väärtused, sh ühele inimõiguste põhiõigusele, milleks on õigus elule.
„Mida sina võtaksid?” on näitus, mis kujutab kahtteist fotograafilist ja narratiivset portreed Ukraina diasporaast, suurimast inimeste sundümberasumisest peale teist maailmasõda. Sundümberasumine on viinud miljoneid ukrainlasi oma kodumaast kaugele, neist endist sõltumatutel põhjustel.
Näitus „Mille sina võtaksid?“ jutustab kaheteistkümne Ukrainast pärit inimese loo, kes pidid äkitselt kodust lahkuma, võtma kaasa vaid hädavajaliku ning ühe südamelähedase eseme, mis räägib nende elust. Iga lugu räägib šokeerivast kaotusest. Iga ese meenutab seda, mis jäi koju maha. Iga inimene on tunnistajaks teistele inimestele, kes ei leidnud väljapääsu põrgutulest… Ühtlasi on see näitus ka valgustav portree julgusest, sitkusest ja väärikusest, eludest, mis jätkusid. Need lood räägivad põgenemisest, aga ka naasmisest.
„Mida sina võtaksid?” on vaatajale suunatud küsimus. Näitus tuletab meile meelde, et me kõik võime jääda kodutuks ning meile kõigile esitatakse sama küsimus: kui asjad on maailma laiali paisatud ja identiteeti ümbritseb segadus, siis kui palju jääb alles sinu elust – sinust endast – kui sul õnnestub jõuda üle piiri.
Näituse avamisel pidasid südamlikud kõned Eesti Vabariigi Justiitsminister Kalle Laanet, Ukraina Suursaadik Eestis Maksõm Kononenko ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Muusikat tegi Ruslan Trochynski.
Kaupo Kikkas on sõnanud: „Hommikul, mil see jõhker sõda algas, mõistsin, et tegu ei ole mitte ainult sõjaga, vaid koledusega, mis raputab kõige selle alustalasid, mida pean kalliks. Kõik, mida mu vanemad mulle õpetasid, on äkitsi pea peale pööratud. Austuse, kaastunde, sõpruse ja armastuse on asendanud rüüstamine, piinamine, inimrööv ja mõrv. Vaatamata sellele, et Eesti ja Ukraina jagavad nõukogudeaegset taakaja kollektiivset mälu, ei olnud mul palju kontakti Ukraina ja seal toimuvaga. Kuid Vene kallaletungi valguses alustasin kohe solidaarsusprojektiga. Projekt kulmineerus reisiga Tallinnast Donbassi detsembris 2022, et koguda lugusid näituse „Mida sina võtaksid?” tarbeks. Lood, mida kuulsin, on peaaegu väljakannatamatult rasked, kuid õppisin, et pimeduse kõrval on alati valgus, lootus ja lahkus.“.
ÜRO Pagulasameti statistika järgi on tänavu registreeritud 14. novembri seisuga Euroopas 5,9 miljonit Ukrainast pärit pagulast, 2,4 miljonit pagulast on registreeritud väljaspool Euroopat, kogu maailmas on hetkel kokku on 6,3 miljonit Ukraina päritoluga pagulast. Eestist on ajutist kaitset palunud umbes 50 000 inimest, kellest kaitse pikendamist on taotlenud ca 30 000 inimest, rahusvahelist kaitset on taotlenud 6140 Ukraina kodanikku.
Eesti riik ja Eesti elanikud on teinud ja teevad kõikvõimalikke pingutusi, et Ukrainat igati aidata – nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt. Me oleme taganud humanitaarabi ja aidanud tsiviilobjektide ja muu taristu taastamisel. Seetõttu on oluline, et Eesti ja Eesti elanike toetus ja annetused Ukrainale jätkuks ka Lähis-Ida konflikti taustal, ja Ukraina teema ei jääks tahaplaanile
Näituse korraldas Eesti Inimõiguste Instituut ning see on avatud 20. novembrist kuni 10. detsembrini Viru Keskuse I korruse aatriumis. Pikemalt saab lugeda siit.
Fotod Inimõiguste Instituut, Rene Jakobson