Viru Keskus Logo
Kõik uudised

Noored täitsid Viru Keskuse keskkonnateemaliste diskussioonidega

8.09.2023

Rahvusvahelise puhta õhu päeval,  7. septembril toimus Viru Keskuses Noorte keskkonnaühisuse poolt algatatud ja Tallinna – Euroopa rohelise pealinna 2023 poolt toetatud noorte arvamusfestival „Homme tahan hingata“. Kogenud eksperdid kaubanduse, linnplaneerimise, metsamajanduse toidutööstuse ja investeerimise valdkondadest arutlesid vestlusringides parema tuleviku võimaluste üle.  Üle kogu Viru Keskuse kolmel laval (aatriumis, Toidutänaval ja Rahva Raamatus) toimunud diskussioonpaneelidel jagati noorte moderaatorite juhtimisel ka praktilisi nõuandeid, kuidas IGAÜKS meist saab olla osa rohepöördest.  Allpool väljavõtted paneeldiskussioonides esile kerkinud teemadest.

Esmalt arutleti Viru Keskuse aatriumis teemal „Kas rohepööre kannatab turbulentsi“, mis avas teemat selle kaudu, kuidas saavad lisaks üksikule tarbijale ja oma „ostuga hääletamisele“ mõjutada rohepööret finantssektor, suurasutused ja loomulikult avalik sektor? Võttes vastutuse positiivses nügimises ja mõjutamises ning läbi selle kestlike valikute ja roheliste ettevõtete konkurentsivõime soodustamise. Me kõik oleme kuulnud väljendit „Money talks“, seega on palju majanduslikke hoobasid, kuidas rohepööret nügida saab, näiteks soodsam kodulaen energiatõhusale kodule või soodsam liising säästlikumale autole, roheliste ettevõtete eelistamine ja “roheliste” finantsinstrumentide loomine, aga ka ökoloogiliste kahjude kõtgem maksustamine. Arutelusse panustasid Kristi Klaas Kliimaministeeriumist  ja Marko Kiisa LHV pangast. Sellest paneelist jäi kõlama ka hiljem korratud mõte, et rohepööret tehes tuleb olla allikakriitiline, sälitada ratsionaalne lähenemine ning alustada iseendast!

Viru Keskusele eriti südamelähedane oli teema „Kuidas tarbida, et mitte tarbida“, kus keskenduti eelkõige jätkusuutlikumale moetarbimisele.

Rõivas on praktiline vajadus ja eneseväljendus viis, selle tarbimisest ei ole võimalik täielikult loobuda, samas on rõivatööstus üks suurema jalajäljega harusid üldse. Kuid siiski saab tarbija teha ka siin targemaid valikuid, näiteks:

  • Mitte tarbida tundmatuid tootjaid – vali sertifitseeritud bränd, mille tegevusi kontrollitakse või kohalik tootja, keda usaldad. Brändimärgistuseta toodetel või lääne regulatsioonide välistel e-kaubanduse hiidudel puudub järelkontroll, ning on tunduvalt suurem tõenäosus, et sinu soetatud toode on valminud ebaeetiliselt.
  • Valida kvaliteetne toode, mis kestab sinu kapis ja teeb õnnelikuks veel kellegi teisel ja võib-olla isegi kolmandal ringil.
  • Vaadata silti! Kui toode on valminud monokiust, näiteks 100% puuvill, siid, vill – on seda võimalik hiljem taas kangaks pöörata. Segakiudude hilisemaks massiliseks ümbertöötluseks on tänapäeva võimalused veel puudulikud.
  • Soetada tooteid, mis on loodud juba teisel ringil olevast kiust, ka selleks tuleb lugeda tootemärgistust
  • Vältida liigset pakendit. Võimalusel vii toode koju ilma kotti, veel vähem kilekotti, soetamata.
  • Hooldada ja parandada! Ära pese oma rõivaid vajaduseta ja liiga sageli, pese neid õigetes tingimustes. Minimeeri tsentrifuugi ja kuivati kasutust. Väiksemad augud ja nööbi kadumised, talla kulumised paranda / lase parandada!
  • Kombineerida uusi tooteid teiseringi toodetega.
  • Viia tooted, mis enam kasutust ei leia, teisele ringile müügiks.
  • Viia kogumiskastidesse tooted, mis ei kannata enam kandmist, kuid on ümbertöödeldavast kiust.

Teemal vestlesid Kristel Sooaru Viru Keskusest  ja Mari-Helene Kaber Humanast.

Samal ajal keris Viru Keskuse aatriumis teema, mis kõnetab kõiki – toit. Seal keskenduti teemadele, kuidas toetada rohepööret, olles teadlikum Oma toitumisharjumustes. Ka siin koorus välja mitmeid võimalusi, kuidas me kõik igapäevaselt saame mõjutada, näiteks:

  • tehes rohkem taimseid valikuid. Kui eelistad liha tarbida, tee seda mõõdukalt. Üle 450g lihasaaduste tarbimine nädalas on kahjulik mitte ainult keskkonnale, vaid ka sinu organismile.
  • Loobudes ühekordsest pakendist, seal kus võimalik. Kasuta puu- ja juurvilja võrke ning võta kaasa oma korduvkasutatav pakend kulinaarialetti.
  • Aga eelkõige – vähendades toidu raiskamist! Vaata üle oma ostukorv ja külmkapi sisu. Osta vaid seda ja nii palju, kui päriselt ära tarbid. Pea 50% Eesti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes ära visatud toodetest.
  • Telli restoranis ja kohvikus vaid seda, mida tarbid. Kõige suurema osa toitlustusasutustes tekkinud toidujääkide osa moodustab taldrikul tagasi tulnud toit.

Teemal arutlesid Sirli Lees restoranist LEE ja  Katre Kõvask peagi turule tulevast kaerapiima YOOK ettevõttest, kes avasid ka oma köögipoole saladusi, milliste lahendustega tegeletakse toiduraiskamise vähendamiseks.

Väga huvitavat infot jagati ka rohelise linnaruumi paneeldiskussioonis. Kõigepealt arutleti, mis üldse on roheline linnaruum? Kas see on linn, kuhu on istutatud rohkelt taimestikku? Seda ka, jah! Aga veel enam ja eelkõige on roheline, linnaruum mis on kestlik – linnaruum, mis on loodud eluviisideks, mis on säästlikud.

Rohelises linnas on energiatõhusad hooned ja linnaruum on planeeritud selliselt, et kõik igapäevaeluks vajalik on 15-minutilise kergliikluse raadiuses. Ka on kestlikkus linnas prioritiseeritud energiasäästlikke liiklemisviiside võimalusi muude liikumisviiside üle. Loodud on kergliikluse infrastruktuur – teed, parklad ja laadimispunktid ja seal on kvaliteetne ja inimeste vajadustele vastav ühistranspordi võrgustik.

Liinaruumi ja -liikluse teemalistes aruteludes osalesid: Mihkel Annus Taastuvenergeetika kojast, Mari-Liis Kell Hundipea`st,   Alan Vaht Alexelast ning  Henri Arras BOLT’st.

Sisuka päeva Viru Keskuses lõpetas PurMud kontsert, kes täitis Viru Keskuse avara aatriumi mõnusate tantsubiitidega.

Fotod Reiko Kolatsk

Kõik uudised