EESTI KUNSTIMUUSEUMI JUUBELIKS ÄRKAB LAIKMAA TÄNAV ELLU

Viru Keskuse Laikmaa tänava pool asuval küljel on Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul avatud Ants Laikmaa loomingu püsinäitus ning augustikuu jooksul annavad oma panuse Ants Laikmaa loomingu EKM juubeli tähistamiseks ka tuntud ja armastatud muusikud ja näitlejad. Klaasgaleriil paiknev visuaalne rännak ühe Eesti 20. sajandi silmapaistvaima kunstniku Ants Laikmaa (1866-1942) loomingusse meenutab Eesti maalikunsti ühe alusepanija loodut ning tuletab möödujatele meelde, et igapäevase trajektoorina läbitav Laikmaa tänav kannab Ants Laikmaa nime.

Klaasgaleriil suunaga tänava poole paiknev näitus aitab kunsti uudistada olenemata kellaajast ning eksponeeritavat valikut uuendatakse regulaarselt. „Väljapanek on piirkonna võimalusi ja vajadusi arvestavalt loodud ning tegemist on esimese valikuga Ants Laikmaa töödest viitega originaalloomingu asukohale ja täpsemale kirjeldusele,“ kirjeldab valminut Viru Keskuse turundus – ja kommunikatsioonidirektor Taivi Koitla.

„Eesti Kunstimuuseum on väga tänulik toreda algatuse eest, millega Viru Keskus tähistab rahvusliku kunstimuuseumi 100. juubelit,“ ütles Sirje Helme, Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige. „Loodame, et Laikmaa värviküllased pastellmaalid rõõmustavad kõiki temanimelisel tänaval jalutajaid ning juhivad neid ka muuseumisse originaale vaatama.“

Suvekuu lõpus ärkab Laikmaa looming ellu Viru Keskuses veelgi omanäolisemal moel, mil Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul projekti panustanud muusikute ja näitlejate abil avatakse Ants Laikmaa loomingut tutvustav näitus ka keskuses sees. Oma panuse selleks on andnud näitleja Mari-Liis Lill ja Kristel Aaslaid, muusikud Stefan Airapetjan ja Elina Born ning koomik Mattias Naan.

Ants Laikmaa (1866–1942) oli 20. sajandi alguskümnendite silmapaistvamaid kunstnikke, kes kuulus rühmitusse Noor-Eesti. Ta oli virtuooslik pastellmaalija, impressionist, kelle loomingut mõjutasid ka juugendstiil ja rahvusromantism. Ta on kujutanud nii Eesti, Soome kui ka Itaalia ja Tuneesia loodust ning inimesi. Aastail 1903–1932 tegutses Tallinnas tema ateljeekool. 1907. aastal Laikmaa osalusel tekkinud Eesti Kunstiseltsi eesmärk oli kunstikooli asutamine, mis saigi teoks 1914. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli näol. Selle järglased, sh Eesti Kunstiakadeemia on ajavahemikus 1917–2010 asunud Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgal paiknenud majas.

Eesti Kunstimuuseum (EKM) loeb oma sünnihetkeks 17. novembrit 1919, mil peetakse Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu avakoosolek. Seal valitakse juhatus, juhatuse esimeheks saab Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse juhataja kunstnik Kristjan Raud. Täna koosneb EKM viiest muuseumist – Kumu kunstimuuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Mikkeli muuseumist, Niguliste muuseumist ja Adamson-Ericu muuseumist. Eelmisel, Eesti Vabariigi juubeliaastal külastas EKMi näitusi kodu- ja välismaal kokku ligi 800 000 inimest.