GERTTI KOGERMANN: kogenud kaupmehest Eesti külastatavaima keskuse juhiks

Intervjuu küsimused: Maarit Eerme

Ilmunud: kaubandus.ee väljaandes 18.09.2019

Foto: Kalle Veesaar

 

Kuidas on möödunud esimesed 8 kuud Viru Keskuse juhina? Mis on olnud kõige raskem?

 Ametis oldud kaheksa kuud ja veidi peale on olnud äärmiselt tempokad ja aina tempokamaks läheb. Iga uus algus on äärmiselt huvitav ja juhtida mitte ainult Eesti suurima külastatavusega ostukeskust vaid terviklikult Eesti suurima külastatavusega maja, on samaväärselt au kui ka pingeline väljakutse. Olen keskuste juhtidest Eestis üks vähestest kui mitte ainus, kes on pikaajalise jaekaubanduskogemusega ehk olnudki ligi kolmteist aastat kaupmees ning see on praeguses ametis unikaalne tugevus ja võimalus protsesse nüüdsest kaubandus – ja ärikinnisvaraarendajana hoopis teisest küljest hinnata.

 

Millised on keskuse arenguplaanid, et tihedas kaubanduskonkurentsis edukas olla?

 Käesoleva aasta varasuvel viisime läbi Viru Keskuse siselahenduse uuendamise konkursi ning üsna pea saame ülevaate võitjast ja eesseisvatest sammudest avalikustada. Julgen öelda, et konkursi võitnud arhitektuuribüroo on muljetavaldava käekirja ja kogemuste pagasiga.

Kesk – ja pikas perspektiivis arenguplaanid on samuti töös ja loota, et jääme loorberitele puhkama, ei tasu. Intensiivne ja ambitsioonikas töö meie tiimis keskuse arendamise nimel käib ja seisame ka heade naabritega selle eest, et südalinn areneks pidevalt ja saaksime inimsõbralikud, funktsionaalsed ja esteetilised uuendused sisse viia selleks, et linlastel oleks jätkuvalt hea siin olla ja siia tulla.

 

Kuidas mõjutab teie hinnangul Porto Franco valmimine kogu kesklinna piirkonda ja tarbimist? 

Positiivselt. Olen jätkuvalt seisukohal, et mida rohkem panustavad erinevad äriettevõtted ja loodetavasti ka Tallinna linn südalinna ja terviklikult kogu Tallinna arendamisse, on linlaste heaolu huvides. Tugevdame üheskoos linna ja selle keset. Kaasaegne südalinna keskus peab olema loogiline osa ühisest inimsõbralikust linnaruumist. Konkreetselt meie ärivaldkonda hinnates leian, et konkurents on tervitatav ja innustab teisi sama valdkonna esindajaid veelgi paremini oma teenust pakkuma.

Oluline on, et linnaplaneerimist harrastataks tervikuna ning lisaks atraktiivsetele uutele piirkondadele oleks need inimsõbralikult ja hästi ligipääsetavalt omavahel ühendatud. See on linna vastutusala ja loodan, et uusi magistraale, liiklusmuudatusi ja käiguteid plaanides vaadatakse tervikpilti ja proovitakse iganenud takistuste ja katkestuste linna tiitlist – nagu Tallinnat kutsutakse – lahti saada.

 

Kui suur on oht, et uus valmiv keskus võtab teilt mingeid rentnike?

Üsna väike.

 

Milliseid uusi kauplusi ja kaubamärke keskusesse ootate või otsite?

Neid, mis sobivad Viru Keskuse profiili ja sihtkliendi elustiiliga ning mida eelistatult mujal keskustes või Eestis veel pole.

 

Millised on keskuse lähiaja suurimad väljakutsed?

Tegeleme aktiivselt keskuse uuenemis – ja arendusvõimalustega. Meie asukohta mõjutavad arendusprotsesside osas hoopis teised tegurid kui äärelinna ostukeskusi. Panustatav aeg, osapooled ja maht võib olla mõne teise keskuse arendusprotsessidega võrreldes hoomamatu. Loodame siiski, et aastaid kestnud asjaajamised kannavad vilja ja tegudega saab peagi algust teha.

 

Paljud keskused keskenduvad hetkel meelelahutuse poole arendamisele ja laiendavad enda keskust et seda rohkem tarbijatele pakkuda. Milline on teie meelelahutuse poole plaanid? 

Oleme moekeskus ja siinse piirkonna traditsioonilisemaid meelelahutusvajadusi aitab sobivalt katta asukoht – oleme ümbritsetud kinodest, teatri – ja kontserdisaalidest, restoranidest, hotellidest. Rääkida aastal 2019, et meelelahutus on keskuste A ja O ning avada järjekordne kino, batuudisaal või uisuväljak on pehmelt öeldes ajast maas. Kui Viru Keskus 2004. aastal avati, oli siin kultuurikeskus – toimusid öömuusikagalad, teatrietendused, klassikalise muusika kontserdid ja palju muud säärast. Keskuse kõrgematel korrustel oli kunstigalerii ja elustiilikeskus. Esimesena keskustest avati Viru Keskuses ka spordiklubi. Meil oli siis palju meelelahutust pakkuda ja on ka praegu. Eriilmelised kultuuriüritused, kontserdid ja näitused, moeüritused, meelelahutuslikud turundustegevused nii keskuse üldalal kui ka kauplustes ja teeninduskohtades toimuvad regulaarselt.

Varasuvel avasime neljanda korruse katuseterrassil ainulaadse suvise meelelahutuspargi Park’la, kus sai nii end kui ka teisi proovile panna erinevate sportlike tegevustega. Seal asus teadaolevalt Eesti esimene ja ainus pesapallisimulatsioon ning sai mängida spordimänge, mida sellisel kujul mujalt ei leia. Märkimist väärib ka teenuse kvaliteet – meelelahutuspargi toitlustaja oli endine gurmeerestorani Art Priori peakokk Mart Klaas, kes julgelt öeldes Eesti parimaid burgereid vormis. Töö käib, et ka sügistalvisel ajal katuseterrassil sobivat meelelahutust pakkuda. Suuremahulised uuendused meelelahutuse kontekstis tulevikus puudutavad aga siselahendusprojekti ja sellest saame kõnelda õige pea nagu eespool mainitud.

 

Milline on Viru Keskuse 5-7aasta plaan kui uus Kaubamaja kvartal valmis saab ning keskuses jäävad need pinnad vabaks?

Kust te võtate, et meil alles 5-7 aasta pärast võimalus tekib uusi kvaliteetseid kauplusi ja teeninduskohti neil pindadel avada? (naerab) Selge on see, et nii Kaubamaja kvartali arendamine kui ka Viru Keskuse uuendamisprojekti elluviimine on südalinna selge võimalus ja annab siinsele piirkonnale olulist väärtust. Kaubamaja on samal ajal meie ankurüürnik kui ka hea naaber ja konkurent. Ma näen igasugustest arendamistest ja arengutest ainult võimalusi takistuste asemel ja võimaluste elluviimise nimel me igapäevaselt ka tegutseme.